Burning Glass Instituudi uuringud näitavad, et keskmiselt on oskusnõuded eri ametialadel viie aasta jooksul muutunud 37%. Tehisintellekti arenedes teisenevad need veelgi, ent paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused (ingl human… Loe edasi »Töökohtadel vajaminevad oskused uuenevad varasemast kiiremini
Sihtasutus Kutsekoda
Kutsekoda prognoosib tööjõu- ja oskuste vajadust ning arendab kutsestandardeid.
Tehnikavaldkonnas vajatakse spetsialiste
nii praegu kui ka aastate pärast
„Elukestva õppe paradoksid –
kas võidab see, kel on rohkem oskusi?“
kas võidab see, kel on rohkem oskusi?“
19.–20. septembril toimus Kutsekoja kahepäevane ja rahvusvaheline konverents „Elukestva õppe paradoksid – kas võidab see, kel on rohkem oskusi?“.
Arutelude teemad ja osalejad ning järelkaja on leitav konverentsi kodulehel konverents.kutsekoda.ee.
OSKA farmaatsiatööstuse infotund
29. oktoober, 11 – 12
Kutsekoda avaldab peagi OSKA farmaatsiatööstuse valdkonna uuringu. Milliseid arenguid järgneval kümnendil väikeses, ent suure kasvupotentsiaaliga valdkonna tööjõu ja osksute vajaduses prognoositakse, räägivad infotunnis OSKA uuringujuht Riina Tilk ning analüütik Elin-Külliki Kruusmaa.
Infotund toimub 29. oktoobril kl 11 Zoom keskkonnas.
OSKA ehituse valdkonna uuringu infotund
29. oktoober, 13 – 14
Infotunnis räägivad OSKA uuringujuht Ingrid Lepik ja analüütik Mare Uiboupin sellest, millised on OSKA soovitused kitsaskohtade lahendamiseks. Samuti antakse laiem ülevaade valdkonna järgneva kümnendi tööjõu ja oskuste vajadusest.
Infotund toimub 29. oktoobril kl 13 Zoom keskkonnas.
Uudised
Ruumilise keskkonna planeerijate puudus pärsib planeeringute valmimist
Eestis on kriitiline puudus ruumilise keskkonna planeerijatest, mistõttu võtavad planeeringute koostamised juba praegu palju aega. Seoses tuuleparkide kavandamisega kasvab vajadus kvalifitseeritud planeerijate järele lähikümnendil veelgi, selgub värskest Kutsekoja OSKA uuringust.
Tööturg liigub inimesekeskse majanduse suunas, mille keskmes on õppimine enesehindamise toel
Kutsekoja rahvusvahelisel konverentsil võtsid tippspetsialistid Eestist ja mujalt elukestva õppe võtmes luubi alla oskused ja nende väärtuse tööturul, oskuste tugisüsteemid ning oskuste hindamise, aga ka tehisintellekti mõju oskustele. Selgeks sai,… Loe edasi »Tööturg liigub inimesekeskse majanduse suunas, mille keskmes on õppimine enesehindamise toel
Kuidas õppida ametit, mida veel olemaski pole?
Oma karjääritee alguses või ristteel seisja on sageli nii segaduses, et ei tea õieti sedagi, kelleks ta saada soovib. Töömaailma kiirelt muutuvate ootustega arvestamine keerab ülesande keerukusele veel ühe vindi… Loe edasi »Kuidas õppida ametit, mida veel olemaski pole?
Ühtsed juhised õpiväljunditel põhinevate kvalifikatsioonide loomiseks kogu 🇪🇺 Euroopas
Hõlbustamaks kvalifikatsioonide võrreldavust ja läbipaistvust eri riikides, on Cedefop koostanud juhised õpiväljunditel põhinevate kvalifikatsioonide lühikirjelduste koostamiseks.
Enesehindamine parandab õppimise kvaliteeti
Adekvaatse enesehindamise eelduseks on õpitavate oskuste õppijale nähtavaks muutmine, kinnitab Johanna Rämö, Ida-Soome Ülikooli matemaatikalektori kogemus. Ida-Soome Ülikoolis on õppijakesksete õpetamismeetodite kõrval kasutusele võetud ka enesehindamise mudel ning senine kogemus… Loe edasi »Enesehindamine parandab õppimise kvaliteeti
Oskuspõhine värbamine toob talendid päevavalgele
Ettevõtte edu sõltub paljuski tema töötajate võimekusest, mis tähendab, et eelis on neil, kes suudavad palgata parimad talendid. See on üks põhjustest, miks töömaailm on liikunud oskuspõhise värbamise suunas, ütleb… Loe edasi »Oskuspõhine värbamine toob talendid päevavalgele
Oskuspõhine lähenemine loob silla üle oskuste lõhe
Oskusi, mida tänane tööandja oma ettevõttesse vajab, ei saa alati kokku võtta mõne teada-tuntud ametinimetuse alla. Teisalt on inimestel kompetentse, mida diplomiga tõendada ei saa. Oskuste võtmes rääkimine aitab õiged… Loe edasi »Oskuspõhine lähenemine loob silla üle oskuste lõhe
Mõttekodadest saab tuge ja inspiratsiooni
Kutse andjad on saanud mitmesugustel teemadel üheskoos arutledes üksteiselt praktilisi nõuandeid ja põnevaid ideid, mis tulevad kasuks kutse andmise kvaliteedi parandamisele.
Õpi- ja tööränne – mida panna „pagasisse“ minnes ja tulles?
Iga õpi- ja tööränne, iga lähetus õpetab midagi, kinnitas Haridus- ja Noorteameti haridusprogrammide keskuse nõunik Katrin Rein, kes maakaardil enda külastatud riike ära märkides saab täpid peale teha pea igale… Loe edasi »Õpi- ja tööränne – mida panna „pagasisse“ minnes ja tulles?
Inspiratsiooni ei pea käima kaugelt otsimas − tööränded Põhjamaadesse avardavad pilku
Põhjamaadelt on Eesti kohalikel omavalitsustel väga palju õppida kriisiennetuse alal ning sotsiaalse turvalisuse tagamisel hajaasustusega piirkondades. Hea võimaluse naabrite juures ideid kogumas käia annab Põhja- ja Baltimaade ühine mobiilsusprogramm.
Ämmaemanduse õppe lõpetajad saavad tulevikus 6. taseme kutse
Tartu ja Tallina tervishoiu kõrgkoolid hakkavad ämmaemanda õppekava lõpetajatele andma kutset uuendatud kutsestandardi alusel. Esmase kutse asemel saavad lõpetajad tulevikus 6. taseme kutse.
Arvamusküsitlused
Konkursid
Sündmused
Sihtasutus Kutsekoda
Kutsekoda on erapooletu koostööplatvorm, kes selgitab välja, milliseid oskusi ja ameteid on vaja praegu ja tulevikus.
Töötame iga päev selle nimel, et tööturu tulevikuvajadused jõuaksid õppesse ning tooksid kaasa tegelikke muutusi.
OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse uuringud ning kutsestandardid aitavad inimestel teha tarku karjäärivalikuid, kutsetunnistused valida oskajaid meistreid.
Meie uuringud aitavad kujundada tulevikku vaatavat töö- ja hariduspoliitikat.
